Tallinna Strateegilise mürakaardi 2017.a kohaselt 74,1% Tallinnlastest elab WHO ja EEA hea mürahaldustava (vt. https://www.eea.europa.eu/publications/good-practice-guide-on-noise/download) kohaselt tervise ja heaoluvajadusele mittevastavas mürakeskkonnas (<50dB päeval ja <40dB öösel) kus tekivad ägedad ja kroonilised tervisehäired ja on pärsitud kognitiivne võimekus.
Enamus Tallinnast "on välja ehitatud nõukogude ajal paneelelamutega ning sel ajal ei olnud arvestatud sellise liiklussageduse tõusuga ega ole rakendatud ehituslikke meetmeid müra leviku takistamiseks eluruumidesse [….] Müraprobleemide leevendamiseks on elanikud vahetanud välja aknad helipidavate vastu, kuid need meetmed leevendavad müraprobleemi ainult siis kui aknad on suletud […] ventilatsioon (loomulik väljatõmme tualetist ja köögist) ei taga vajalikku õhuvahetust ning tihedad aknaraamid halvendavad niigi halba õhuvahetust, selle tagajärjel tekib eluruumides niiskus ja hallitus, mis halvendab elanike elutingimusi ja ohustab nende tervist“.
Tallinna eluruumidest >74,1% on senise tihendamisega muudetud sääraseks et väikelapsed ei saa 16-18h ööpäevas magada, mis tähendab et >74,1% Tallinnast on elanike taasktootmiseks sobimatu. Tallinn peab tegelema mitte olemasolevate avalik ja rohealade kasutuse intensiivistamise vaid intensiivsuse alandamisega tasemele et elukeskkond vastaks tervise ja heaoluvajadusele!
Tallinna tihendamisega Tallinn devalveerib kogu Tallinna elukeskkonda ja siin paikneva kinnsivara olemasoleva elanikkonna kodude väärtust, põhjustades diversiooni 1/4 kogu riigi elanikkonnale ja rahvuse taastootmisele.
Tallinn milles mina elan - 2017.a Tallinn lasi 10 looduskaitseala arvata välja kaitse alt kuna need ei olnud Linnavalitsuse valvsa pilgu all säilinud. Haabersti Hans-Lepa puukoolaeda olid Linnavõimule märkamata kerkinud kõrghooned.
Kogu arhitektuuri-, loodus- ja kultuuripärand tuleb viivitamata võtta kaitse alla ja kaitsta seda kinnisvaraarendajate lühiajaliseks kasuks pööramise eest.
Linnajuhtimisega peavad tegelema inimesed kes omavad identiteedilist sidet Linnaga et nad teaksid millised on Linna väärtused, et nad neid hoida oskaksid.
Prioriteet nr.1 peab olema Tallinna Loomaaia säilitamine ja sel eesmärgil Loomaaia kaitsevööndi ennistamine, kõikide Loomaaia ja Vaskimetsa rohealale kavandatud uusarenduste peatamine ja lõpetamine!
Enamus 2006.a-ks rajatud Eesti elamufondist – sh Tallinna elamufondist - on rajatud lähtudes N.Liidu sanitaarnormidest - müra elamute alal <55dB päeval ja <45dB <öösel (vt. Tallinna Üldplaneering 2001.a) -, mis on kergelt leebemad kui moodsad EEA ja vastavad WHO normid -, kodanike valitsuse KKM läbi normid võimaldavad järjepidevalt olemasolevaid elanikke oma „kodudes“ allutada kasvava kasutusintensiivsusega tervise ja heaoluvajadusele mittevastavale elukeskkonnale.
Tallinna Strateegilise mürakaardi 2017.a Seletuskirja kohaselt alates EV taasiseseisvumisese ajaks väljakujunenud elamualade täiendava segahoonestamisega ja täishoonestuse suurendamisega 2006.a-ks elas juba 75100 elanikku (18,8%), 2010.a-ks 342500 elanikku (83,1%) ja 2015.a-ks 321400 elanikku (74%) päeval üle 50dB ja öösel üle 40dB müras, milles tekivad ägedad ja kroonilised tervisehäired. (2015 vs 2010 vahe arvutusmetoodikaga seoses – 2010.a ruumide kasutuse ja projekteeritud mahutavusest, 2015.a aga sissekirjutuse alusel).
Seoses järjepidevalt kasvava müra tasemega, väljakujunenud alade tihendamisega, valglinnastumisega, autostumisega ning sellega põhjuslikus seoses elukeskkonna tervise ja heaoluvajadusele mittevastavaks muutmisega endale seda lubada saavate kodanike kolimisega Tallinnast välja äärealadele ja ümbritsevatesse linnadesse ja valdadesse ja sellega kaasneva pendelrändega, on Tallinna elanikud, sh kodanikud ja rahvas, aga ka kinnisvaraomanikud, seatud olukorda kus nende 55dB päeval ja 45dB öösel normide järgi projekteeritud kinnisvara (vara, omand) sh elu- ja magamisruumid (kodud) on pandud järjepidevalt kasvava müra tingimustesse, millega põhjuslikus seoses kaasneb kinnisvaraomanikel kohustus heliisolatsiooni võrdluses Nõukogude Liidu aegsete projekteerimisnormidega suurendada ja kanda kaasnevad kulud seoses kinnisvara ümberehitusega. Sisuliselt hüljatakse linna tihendamise keskkonnamõjude kulud olemasoleva kinnisvara omanike (sh lastega pered ja pensionäride) kes kulusid kanda ei jõua ja põhjuslikus seoses sotsiaalsüsteemi kaela.
Standard EVS 842 kohaselt tuleb ehitise omanikul tagada sõltuvalt välismüra tasemes heliisolatsioon
Olukorras kus 55dB normide järgi projekteeritud aladel on lubatud tõsta müra tase kuni 70dB-ni, välisõhus leviva müra suurenemisega kaasneb kinnisvara omanikele kohustus suurendada hoonete heliisolatsiooni Rw 30 tasemelt tasemele Rw 45, millega kaasnevad kulud seoses nõuete saavutamiseks vajalike tegevustega: nt. akende vahetus; alternatiivselt võivad kinnisvara omanikud oma kinnisvara maha kanda ning elanikud, kodanikud, rahvas vabatahtlikult küüdituda keskkonda mis vastab tervise ja heaoluvajadusele, millest vara/omand on kaitstud.
Kuivõrd valdav osa taasiseseisvumiseni rajatud hoonestusest on rajatud Nõukogude Liidu ajal, lähtudes 55dB päeval ja 45dB öösel sanitaarnormidest, keskkonnasäästliku ja efektiivse akende kaudu sissepuhkega loomuliku ventilatsiooniga, mis tagas eluruumides päeval <40dB ja öösel <30dB ehk tervise ja heaoluvajaduse ning rahuliku ööune - leebemad keskkonnakvaliteedi normidega keskkonnale vastava heliisolatsiooniga tihendamisega – nt. uute akende paigaldamisega - lakkab loomulik ventilatsioon toimimast, kuna ventilatsiooni toimimiseks peavad olema avatud aknad.
Põhjuslikus seoses on muutunud valdav osa Tallinna eluasemetes üldse tervise ja heaoluvajadusele mittevastavaks, elamiseks kasutamise kõlbmatuks.
Huvitav mida krediidiasutused kodulaenude võtjatega teevad kui avastavad tagatisvara kasutuskõlbmatuse?
Arvestuslikult 64 korteriga elamu heliisolatsioon tõstmine 1.Klassilt 4.Klassi maksab 1.5 miljonit Eurot ja iga järgneva klassi osas üle 500 000 Eurot. Seejuures peab heliisolatsiooni nõude täitmiseks ehitama ümber nii aknad kui ka ventilatsiooni, kuid Korteriühistu finantseeringut enda peale ei võta kuna KÜ-s enamuses pensionäridel pole raha kuskilt võtta.
Tõstes 1.klassilt 5.klassile heliisolatsiooni tõuseb akna klaasi erikaal 20kg/m2 pealt 94kg/m2 peale, mida ei pruugi telliskivist seinetega elamute kande ja piirdetarindid välja kannatada!
Tallinna suurim probleem on müra mis pärsib elanike kognitiivset võimekust - tuleb tegelda müra vähendamisega, keskkonna kasutusintensiivususe alandamisega mitte suurendamisega!
Suure osa Tallinna (ja teiste linnade) linnaruumi probleemide juurpõhjus on autosõidud. Eelkõige näiteks müra, halb õhukvaliteet, tolm, ruumikasutus. Seejuures proovivad inimesed iseenda jaoks lahendada müra ja õhukvaliteedi probleemi sellega, et kolivad sellest kaugemale (näiteks Tallinna puhul siis Viimsisse, Murastesse või Kiili valda), aga selle tulemusena on nad ise sunnitud rohkem autoga sõitma ja seeläbi muutub linnaruum veelgi halvemaks.
Seega linnaruumi kvaliteedi tõstmiseks tasub alustada sellest, et vähendada inimeste vajadust autosõitude järgi. Toonitaksin siin just "autosõite", mitte tingimata "autosid" või autode omamist. Näiteks on võit juba see kui perekonnas on küll auto, aga lapsi ei pea kooli viima autoga või kui on auto, aga pooled poeskäigud tehakse ilma autota. Kõige olulisem on vähendada sõite tipptundide ajal.
Sõitude vähendamine ei ole muidugi lihtne kuid on siiski konkreetselt määratletav ülesanne, mis sisaldab nii ehituse planeerimist, koolivõrku, lasteaiavõrku, meditsiini ja muude teenuste ning kaupluste paiknemist. Siin ka mõned konkreetsemad mõtted:
- Esimesena tuleb keelata suurte "mono-asumite" ehitamine. Näiteks Rannamõisa tee äärde on nüüd ehitatud suured elumajad ja seal ei ole ega ka tule poode, koole, ühistransporti. Selle tulemusena on seal korterelamud kus peres peab olema 2 autot ja kõik sõidud on autosõidud. See on hea näide sellest kuidas ei tohiks linnaehitust lubada. Teine vastav näide on Ülemiste City kuhu kõik töötajad peavad hommikul (autoga) tulema ning õhtul sealt ära minema.
- Ostukeskuseid on tänaseks Tallinnas ilmselgelt piisavalt. Samas tuleks planeerida võimalused ka ostukeskustes käia ühistranspordiga. (Näiteks Rocca al Mare-s)
- Kogu linnaruumi võiks ja peaks tihendama. Sedasi väheneb jälle autosõitude vajadus (ja ka võimalus). Näiteks võtta ehitada maju Kopli kaubahoovi, Lutheri kvartalisse, Mustamäele Laki tänava kanti, Hipodroomile. Rohealad on head, aga neist ainult autoga mööda sõidetakse, siis ei ole neil mõtet ning lisaks tekib siis nende läbimise tõttu jälle lisa autosõidu kilomeetreid.
- Teha samasugune ühistranspordi liinide analüüsi ja muutuse projekt nagu tehti Tartus.
- Ehitada välja tööl käimist võimaldavad jalgrattateed. Näiteks Liivalaia tänava võiks kitsamaks teha, peatänava projekt, Toompuiestee autode osa kitsamaks ja selle asemele jalgrattateed. Jällegi tuleb mõelda autosõitude vähendamisele ja võit on ka see kui näiteks õnnestub vähendada suvise ilmaga üksi tööle autoga sõitmisi ning ei pea kohe sihtima perekonna suuremate ostureiside vältimisele.
- Ehitada juurde trammiliine ja panna trammid kiiremini sõitma. Näiteks trammiliin Järve keskuseni.
Kokkuvõttes kui töötada ja investeerida sellesse, et vähendada autosõite, siis tuleb väga palju häid asju koos sellega ja selle tagajärjel.
Näeks, et palju linnaplaneerimises lähtub jalakäimise kiirusest ja taoliste alade loomisega teeb Tallinn lähiajal algust. Võiks lausa kaaluda eraldi &quot;tegevuskava&quot; kuidas igas linnaosas võiksid olla alad, mis oleksid jalakäimise kiirusel läbitavad. See ei tähendaks, et autoliiklus kaoks, vaid tal ei oleks eelisõigust.
Kompaktses kesklinnas ei tohiks ära unustada rohelisust. Kas annaks seda juurde tuua hoonete katustele, sisehoovidesse, linnatänavatele. Narva mnt alugses ei ole vist ühtegi puud kuni Kadrioruni välja :) Samas, teadaolevalt on loodus üks stressi maandaja ja müra ning õhukvaliteedi parandaja.
Merelinn Tallinna käsitluses aga tahaks küll näha midagi uudsemat. Miks mitte teha südalinna liivarand, kus saaks suviti ujumas käia? Ühendada Pirita v Viimsi kesklinnaga praamiühenduse vms-ga? Samuti rajada Kalaranda vette "päevitusparved" vms?
Tallinna Strateegilise mürakaardi 2017.a kohaselt 74,1% Tallinnlastest elab WHO ja EEA hea mürahaldustava (vt. https://www.eea.europa.eu/publications/good-practice-guide-on-noise/download) kohaselt tervise ja heaoluvajadusele mittevastavas mürakeskkonnas (&lt;50dB päeval ja &lt;40dB öösel) kus tekivad ägedad ja kroonilised tervisehäired ja on pärsitud kognitiivne võimekus.
Enamus Tallinnast &quot;on välja ehitatud nõukogude ajal paneelelamutega ning sel ajal ei olnud arvestatud sellise liiklussageduse tõusuga ega ole rakendatud ehituslikke meetmeid müra leviku takistamiseks eluruumidesse [….] Müraprobleemide leevendamiseks on elanikud vahetanud välja aknad helipidavate vastu, kuid need meetmed leevendavad müraprobleemi ainult siis kui aknad on suletud […] ventilatsioon (loomulik väljatõmme tualetist ja köögist) ei taga vajalikku õhuvahetust ning tihedad aknaraamid halvendavad niigi halba õhuvahetust, selle tagajärjel tekib eluruumides niiskus ja hallitus, mis halvendab elanike elutingimusi ja ohustab nende tervist“.
Tallinna eluruumidest >74,1% on senise tihendamisega muudetud sääraseks et väikelapsed ei saa 16-18h ööpäevas magada, mis tähendab et >74,1% Tallinnast on elanike taasktootmiseks sobimatu. Tallinn peab tegelema mitte olemasolevate avalik ja rohealade kasutuse intensiivistamise vaid intensiivsuse alandamisega tasemele et elukeskkond vastaks tervise ja heaoluvajadusele!
Tallinna tihendamisega Tallinn devalveerib kogu Tallinna elukeskkonda ja siin paikneva kinnsivara olemasoleva elanikkonna kodude väärtust, põhjustades diversiooni 1/4 kogu riigi elanikkonnale ja rahvuse taastootmisele.
Tallinn milles mina elan - 2017.a Tallinn lasi 10 looduskaitseala arvata välja kaitse alt kuna need ei olnud Linnavalitsuse valvsa pilgu all säilinud. Haabersti Hans-Lepa puukoolaeda olid Linnavõimule märkamata kerkinud kõrghooned.
Kogu arhitektuuri-, loodus- ja kultuuripärand tuleb viivitamata võtta kaitse alla ja kaitsta seda kinnisvaraarendajate lühiajaliseks kasuks pööramise eest.
Linnajuhtimisega peavad tegelema inimesed kes omavad identiteedilist sidet Linnaga et nad teaksid millised on Linna väärtused, et nad neid hoida oskaksid.
Prioriteet nr.1 peab olema Tallinna Loomaaia säilitamine ja sel eesmärgil Loomaaia kaitsevööndi ennistamine, kõikide Loomaaia ja Vaskimetsa rohealale kavandatud uusarenduste peatamine ja lõpetamine!
Enamus 2006.a-ks rajatud Eesti elamufondist – sh Tallinna elamufondist - on rajatud lähtudes N.Liidu sanitaarnormidest - müra elamute alal <55dB päeval ja <45dB <öösel (vt. Tallinna Üldplaneering 2001.a) -, mis on kergelt leebemad kui moodsad EEA ja vastavad WHO normid -, kodanike valitsuse KKM läbi normid võimaldavad järjepidevalt olemasolevaid elanikke oma „kodudes“ allutada kasvava kasutusintensiivsusega tervise ja heaoluvajadusele mittevastavale elukeskkonnale.
Tallinna Strateegilise mürakaardi 2017.a Seletuskirja kohaselt alates EV taasiseseisvumisese ajaks väljakujunenud elamualade täiendava segahoonestamisega ja täishoonestuse suurendamisega 2006.a-ks elas juba 75100 elanikku (18,8%), 2010.a-ks 342500 elanikku (83,1%) ja 2015.a-ks 321400 elanikku (74%) päeval üle 50dB ja öösel üle 40dB müras, milles tekivad ägedad ja kroonilised tervisehäired. (2015 vs 2010 vahe arvutusmetoodikaga seoses – 2010.a ruumide kasutuse ja projekteeritud mahutavusest, 2015.a aga sissekirjutuse alusel).
Seoses järjepidevalt kasvava müra tasemega, väljakujunenud alade tihendamisega, valglinnastumisega, autostumisega ning sellega põhjuslikus seoses elukeskkonna tervise ja heaoluvajadusele mittevastavaks muutmisega endale seda lubada saavate kodanike kolimisega Tallinnast välja äärealadele ja ümbritsevatesse linnadesse ja valdadesse ja sellega kaasneva pendelrändega, on Tallinna elanikud, sh kodanikud ja rahvas, aga ka kinnisvaraomanikud, seatud olukorda kus nende 55dB päeval ja 45dB öösel normide järgi projekteeritud kinnisvara (vara, omand) sh elu- ja magamisruumid (kodud) on pandud järjepidevalt kasvava müra tingimustesse, millega põhjuslikus seoses kaasneb kinnisvaraomanikel kohustus heliisolatsiooni võrdluses Nõukogude Liidu aegsete projekteerimisnormidega suurendada ja kanda kaasnevad kulud seoses kinnisvara ümberehitusega. Sisuliselt hüljatakse linna tihendamise keskkonnamõjude kulud olemasoleva kinnisvara omanike (sh lastega pered ja pensionäride) kes kulusid kanda ei jõua ja põhjuslikus seoses sotsiaalsüsteemi kaela.
Standard EVS 842 kohaselt tuleb ehitise omanikul tagada sõltuvalt välismüra tasemes heliisolatsioon
Olukorras kus 55dB normide järgi projekteeritud aladel on lubatud tõsta müra tase kuni 70dB-ni, välisõhus leviva müra suurenemisega kaasneb kinnisvara omanikele kohustus suurendada hoonete heliisolatsiooni Rw 30 tasemelt tasemele Rw 45, millega kaasnevad kulud seoses nõuete saavutamiseks vajalike tegevustega: nt. akende vahetus; alternatiivselt võivad kinnisvara omanikud oma kinnisvara maha kanda ning elanikud, kodanikud, rahvas vabatahtlikult küüdituda keskkonda mis vastab tervise ja heaoluvajadusele, millest vara/omand on kaitstud.
Kuivõrd valdav osa taasiseseisvumiseni rajatud hoonestusest on rajatud Nõukogude Liidu ajal, lähtudes 55dB päeval ja 45dB öösel sanitaarnormidest, keskkonnasäästliku ja efektiivse akende kaudu sissepuhkega loomuliku ventilatsiooniga, mis tagas eluruumides päeval <40dB ja öösel <30dB ehk tervise ja heaoluvajaduse ning rahuliku ööune - leebemad keskkonnakvaliteedi normidega keskkonnale vastava heliisolatsiooniga tihendamisega – nt. uute akende paigaldamisega - lakkab loomulik ventilatsioon toimimast, kuna ventilatsiooni toimimiseks peavad olema avatud aknad.
Põhjuslikus seoses on muutunud valdav osa Tallinna eluasemetes üldse tervise ja heaoluvajadusele mittevastavaks, elamiseks kasutamise kõlbmatuks.
Huvitav mida krediidiasutused kodulaenude võtjatega teevad kui avastavad tagatisvara kasutuskõlbmatuse?
Arvestuslikult 64 korteriga elamu heliisolatsioon tõstmine 1.Klassilt 4.Klassi maksab 1.5 miljonit Eurot ja iga järgneva klassi osas üle 500 000 Eurot. Seejuures peab heliisolatsiooni nõude täitmiseks ehitama ümber nii aknad kui ka ventilatsiooni, kuid Korteriühistu finantseeringut enda peale ei võta kuna KÜ-s enamuses pensionäridel pole raha kuskilt võtta.
Tõstes 1.klassilt 5.klassile heliisolatsiooni tõuseb akna klaasi erikaal 20kg/m2 pealt 94kg/m2 peale, mida ei pruugi telliskivist seinetega elamute kande ja piirdetarindid välja kannatada!
Tallinna suurim probleem on müra mis pärsib elanike kognitiivset võimekust - tuleb tegelda müra vähendamisega, keskkonna kasutusintensiivususe alandamisega mitte suurendamisega!
Suure osa Tallinna (ja teiste linnade) linnaruumi probleemide juurpõhjus on autosõidud. Eelkõige näiteks müra, halb õhukvaliteet, tolm, ruumikasutus. Seejuures proovivad inimesed iseenda jaoks lahendada müra ja õhukvaliteedi probleemi sellega, et kolivad sellest kaugemale (näiteks Tallinna puhul siis Viimsisse, Murastesse või Kiili valda), aga selle tulemusena on nad ise sunnitud rohkem autoga sõitma ja seeläbi muutub linnaruum veelgi halvemaks.
Seega linnaruumi kvaliteedi tõstmiseks tasub alustada sellest, et vähendada inimeste vajadust autosõitude järgi. Toonitaksin siin just "autosõite", mitte tingimata "autosid" või autode omamist. Näiteks on võit juba see kui perekonnas on küll auto, aga lapsi ei pea kooli viima autoga või kui on auto, aga pooled poeskäigud tehakse ilma autota. Kõige olulisem on vähendada sõite tipptundide ajal.
Sõitude vähendamine ei ole muidugi lihtne kuid on siiski konkreetselt määratletav ülesanne, mis sisaldab nii ehituse planeerimist, koolivõrku, lasteaiavõrku, meditsiini ja muude teenuste ning kaupluste paiknemist. Siin ka mõned konkreetsemad mõtted:
- Esimesena tuleb keelata suurte "mono-asumite" ehitamine. Näiteks Rannamõisa tee äärde on nüüd ehitatud suured elumajad ja seal ei ole ega ka tule poode, koole, ühistransporti. Selle tulemusena on seal korterelamud kus peres peab olema 2 autot ja kõik sõidud on autosõidud. See on hea näide sellest kuidas ei tohiks linnaehitust lubada. Teine vastav näide on Ülemiste City kuhu kõik töötajad peavad hommikul (autoga) tulema ning õhtul sealt ära minema.
- Ostukeskuseid on tänaseks Tallinnas ilmselgelt piisavalt. Samas tuleks planeerida võimalused ka ostukeskustes käia ühistranspordiga. (Näiteks Rocca al Mare-s)
- Kogu linnaruumi võiks ja peaks tihendama. Sedasi väheneb jälle autosõitude vajadus (ja ka võimalus). Näiteks võtta ehitada maju Kopli kaubahoovi, Lutheri kvartalisse, Mustamäele Laki tänava kanti, Hipodroomile. Rohealad on head, aga neist ainult autoga mööda sõidetakse, siis ei ole neil mõtet ning lisaks tekib siis nende läbimise tõttu jälle lisa autosõidu kilomeetreid.
- Teha samasugune ühistranspordi liinide analüüsi ja muutuse projekt nagu tehti Tartus.
- Ehitada välja tööl käimist võimaldavad jalgrattateed. Näiteks Liivalaia tänava võiks kitsamaks teha, peatänava projekt, Toompuiestee autode osa kitsamaks ja selle asemele jalgrattateed. Jällegi tuleb mõelda autosõitude vähendamisele ja võit on ka see kui näiteks õnnestub vähendada suvise ilmaga üksi tööle autoga sõitmisi ning ei pea kohe sihtima perekonna suuremate ostureiside vältimisele.
- Ehitada juurde trammiliine ja panna trammid kiiremini sõitma. Näiteks trammiliin Järve keskuseni.
Kokkuvõttes kui töötada ja investeerida sellesse, et vähendada autosõite, siis tuleb väga palju häid asju koos sellega ja selle tagajärjel.
Meeldib väga sõbralik linn käsitlus!
Näeks, et palju linnaplaneerimises lähtub jalakäimise kiirusest ja taoliste alade loomisega teeb Tallinn lähiajal algust. Võiks lausa kaaluda eraldi &quot;tegevuskava&quot; kuidas igas linnaosas võiksid olla alad, mis oleksid jalakäimise kiirusel läbitavad. See ei tähendaks, et autoliiklus kaoks, vaid tal ei oleks eelisõigust.
Kompaktses kesklinnas ei tohiks ära unustada rohelisust. Kas annaks seda juurde tuua hoonete katustele, sisehoovidesse, linnatänavatele. Narva mnt alugses ei ole vist ühtegi puud kuni Kadrioruni välja :) Samas, teadaolevalt on loodus üks stressi maandaja ja müra ning õhukvaliteedi parandaja.
Merelinn Tallinna käsitluses aga tahaks küll näha midagi uudsemat. Miks mitte teha südalinna liivarand, kus saaks suviti ujumas käia? Ühendada Pirita v Viimsi kesklinnaga praamiühenduse vms-ga? Samuti rajada Kalaranda vette "päevitusparved" vms?