Tallinnal on ainulaadne, seni säilinud looduslik kooslus: Balti Klint- Lillepi pargi tasand koos TOPist linnapool oleva haljasalaga - Soome laht - vaatega Tallinna vanalinnale ja sadamale.
Massiline rahva liikumine piki Pirita teed lõpeb selle väärtusliku Tallinna osaga. Praegune detailplaneering näeb ette selle mereäärse ala täisehitamise korterelamutega. Palun linnal võtta seisukoht , kas see planeering on ehk aegunud või oleks Tallinnal võimalik see aegunuks tunnistada kui kaasaja seisukohast barbaarne lahendus. Välja on ehitatud kalda kindlustus koos kergliiklusteega, mis oleks igati asjakohane linnal omandada. Kinnistu, mis oli algselt sotsiaalmaa omandati erafirma poolt ja muudeti läbi detailplaneeringu elamumaaks st. äriobjektiks, mis seni on käest-kätte käinud.
Ettepanek Tallinna linnal üldsuse huve silmas pidades protsessi sekkuda ja säilitada linnale kirjeldatud ainulaadne koht, mida puhkeotstarbeks arendada.
Lugupidamisega Miia Masso, arhitekt
Rohealade piirid peaksid olema selgemini defineeritavad.
Tallinnas on palju alasid, millel on pargipotensiaal: Kadrioru park, Merimetsa, Maarjamäe jpt. Samas on näha, et iga aastaga jäävad need pargid väiksemaks, sest pargi piirid on selgelt piiritlemata ja iga roheala servale ehitatakse vaikselt kortermaju kuni ühel hetkel ongi park kadunud (Mustjõe korterid, Valge tänava korterid jne. On igati tervitatav, et linn areneb, kuid praeguse tegutsemisviisi korral ei jäägi alles ühtegi suurt parki ja vabaajaveetmise kohta nagu Hyde Park Londonis, Central Park New Yorkis või Luxembourgi park Pariisis.
Seejuures on aktsepteeritav, kui parkides on avaliku funktsiooni täitvad rajatised, muuseumid (Kadrioru loss), memoriaalid (Maarjamäel).
Tallinnal on ainulaadne, seni säilinud looduslik kooslus: Balti Klint- Lillepi pargi tasand koos TOPist linnapool oleva haljasalaga - Soome laht - vaatega Tallinna vanalinnale ja sadamale.
Massiline rahva liikumine piki Pirita teed lõpeb selle väärtusliku Tallinna osaga. Praegune detailplaneering näeb ette selle mereäärse ala täisehitamise korterelamutega. Palun linnal võtta seisukoht , kas see planeering on ehk aegunud või oleks Tallinnal võimalik see aegunuks tunnistada kui kaasaja seisukohast barbaarne lahendus. Välja on ehitatud kalda kindlustus koos kergliiklusteega, mis oleks igati asjakohane linnal omandada. Kinnistu, mis oli algselt sotsiaalmaa omandati erafirma poolt ja muudeti läbi detailplaneeringu elamumaaks st. äriobjektiks, mis seni on käest-kätte käinud.
Ettepanek Tallinna linnal üldsuse huve silmas pidades protsessi sekkuda ja säilitada linnale kirjeldatud ainulaadne koht, mida puhkeotstarbeks arendada.
Lugupidamisega Miia Masso, arhitekt
Rohealade piirid peaksid olema selgemini defineeritavad.
Tallinnas on palju alasid, millel on pargipotensiaal: Kadrioru park, Merimetsa, Maarjamäe jpt. Samas on näha, et iga aastaga jäävad need pargid väiksemaks, sest pargi piirid on selgelt piiritlemata ja iga roheala servale ehitatakse vaikselt kortermaju kuni ühel hetkel ongi park kadunud (Mustjõe korterid, Valge tänava korterid jne. On igati tervitatav, et linn areneb, kuid praeguse tegutsemisviisi korral ei jäägi alles ühtegi suurt parki ja vabaajaveetmise kohta nagu Hyde Park Londonis, Central Park New Yorkis või Luxembourgi park Pariisis.
Seejuures on aktsepteeritav, kui parkides on avaliku funktsiooni täitvad rajatised, muuseumid (Kadrioru loss), memoriaalid (Maarjamäel).