Keskkonnast ja elurikkusest hoolivad inimesed on oodatud kaasa mõtlema ja kaasa rääkima Tallinna esimesel kliimapiknikul sel laupäeval, 24. juulil kell 15.30–17.30 Pikakari rannaalal.

Eeskõnelejateks on kutsutud loomaökoloog Mati Kaal, keskkonnapsühholoogid Grete Arro ja Kärt Puusepp, kliimaaktivist Margot Roose ning Tallinna Strateegiakeskuse rohepööraja Mihkel Kaevats.

„Senine maailmakorraldus on kaasa toonud trendid, mis liigagi järjekindlalt hävitavad nii puhast vett kui ka elurikkust ning põhjustavad kahetsusväärseid muutusi kogu ökosüsteemi toimimises,“ selgitas Mihkel Kaevats. „Kuidas korraldada nii, et elu siin planeedil saaks jätkuda ka põlvkondade pärast? Et maailm säiliks ka meie laste, lastelaste ja lastelastelaste jaoks vähemasti niisuguse loodusega, nagu teda täna tunneme?“

Kaevatsi sõnul tuleb teha midagi teistmoodi kui seni, et tulemus saaks teistsugune. „Selleks aga on vaja esmalt mõista, miks on seni läinud just nii ja mitte teisiti, miks soov püüelda järjest parema elu poole viib meid aina vastupidisema tulemuse poole. Ökosüsteemi olukorra üle arutlemiseks ja mõtlemaks, kas ja mida saame teha senisest teistmoodi, toimubki kliimapiknik. Kutsume kaasa mõtlema ja kaasa rääkima kõiki, keda need teemad puudutavad,“ ütles Kaevats.  

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti korraldatav kliimapiknik on osa Tallinna loomade varjupaiga 5. sünnipäeva tähistamise sündmusest, mille täielik kava on kättesaadav Facebooki lehel https://www.facebook.com/events/260094015886973/

Tallinn on üks neljast 2023. aasta Euroopa rohelise pealinna konkursi finalistist. Linn on seadnud eesmärgiks viia läbi rohepööre kõigis valdkondades, et luua parema keskkonna ja linnaruumiga roheline linn. Tallinna elu rohelisemaks korraldamise neli vaala on ehitiste energiatõhususe ja sisekliima parandamine, autostumise ohjamine ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja suurendamine ning ringmajandus, mis hõlmab muu hulgas jäätmete tekke vähendamist, ressursside säästlikumat ja tõhusamat kasutamist, uuskasutamist ja taaskasutamist.